Brutopalkade taga on peidetud lood. Madis Aben: „Riikide brutopalku kõrvutades võrdleme tegelikult õunu ja apelsine“
OECD avaldas hiljuti Euroopa riikide keskmised brutopalgad. Edetabeli graafikud on kõnekad, kuid Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben hoiatab: „See pilt oli minu jaoks väga segane ja eksitav.“
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
miks peab Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben riikide brutopalkade otsevõrdlust eksitavaks;
kuidas võivad Leedu ja Eesti erinevad maksusüsteemid jätta palgaedetabelitest tegelikust olukorrast väära mulje;
Riigi ametiasutuste 81 teenistusgrupi seas olid finantsanalüüsi, -planeerimise ja -juhtimise ametikohad 2025. aasta keskmise brutopalga järgi 13. kohal ja siseauditeerimine 15. kohal. Raamatupidajad on aga alles 59. kohal.
Eesti palgad jäävad võrdluses Euroopaga tagasihoidlikuks, ja arvestades hinnataset, oleme tegelikult veel halvemas seisus, kui numbrid esmapilgul näitavad. Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitab, mis peitub tegelikult keskmiste palkade taga.
Pea kõigi Tallinna börsifirmade juhtide palgad eelmisel aastal kasvasid, kuid raske aasta andis kohati põhjuse kurvastamiseks neile, kes sõltuvad rohkem tulemustasudest.
Magusamad töötingimused avalikus sektoris loovad ebaterve konkurentsi ja toovad järjekindlalt kaasa üha suurema maksukoormuse, kirjutab Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann.
Kõrgeimad palgad on jätkuvalt IT-sektoris, kus palgapakkumised ulatuvad koguni 17 500 euroni. Ka finants- ja personalivaldkonnas on mitmeid kõrge tasuga ametikohti, kinnitab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.