Viimase paarikümne aastaga üles ehitatud inimkeskne juhtimiskultuur teeb vähikäiku, tõdeb psühholoog ja organisatsioonikultuuri disainer Tiina Saar-Veelmaa.

- Tiina Saar-Veelmaa Foto: Raul Mee
Taban end üha enam mõttelt, kuidas oleme üksteisega seotud kui doominoklotsid. Kui ühel pole tööd ja sissetulekut, siis mõjutab see automaatselt ka suuremat ringi tema ümber. Töö kaotanud väikeettevõtja ei saa enam olla kundeks oma juuksurile, laste eraõpetajale, treenerile, terapeudile, autolukksepale, rätsepale, kui tema sissetulek päevapealt kaob. Seda enam vajame praegusel ajajärgul paindlikkust ja tarku otsuseid töökohtadel. Inimene ei ole pelgalt kulurida tabelis, isegi kui valitseb kriis, kaos ja majandusmaastik praguneb.
Seotud lood
Eksperdid leiavad, et töö iseloom on hakanud muutuma. Selleks, et majandus areneks, tuleb üle vaadata töösuhted ja töö korraldus ning kokku viia töötajate vajadus ja oskused. Töötajad peavad olema valmis kohanema ja uusi oskusi õppima ning tööandjad peavad leppima olukorraga, kus „valmis“ töötaja leidmine on aina keerulisem.
Töösuhted, mis puudutavad kindla projekti elluviimist teatud ajaperioodi jooksul, hooajast tingitud töötegemist või töömahu ajutist suurenemist, erinevad tavapärastest töölepingulistest suhetest eelkõige tähtaja tõttu. Millal on tööandjal õigus tähtajaline leping sõlmida ning millised vigu vältida?
Töö ja inimese sobimatusel, mis võib viia tervisekahjustusteni, on mitu omavahel põimunud põhjust.