Hullumeelsus: inimesed jäävad tööta, aga tööjõudu ikka pole. Mis aitaks?

Töötlev tööstus annab väga olulise panuse Eesti sisemajanduse kogutoodangusse ja ekspordikäibesse. Paraku seisavad tööstusettevõtted silmitsi mitmete keeruliste väljakutsetega, mis sektori arengut pidurdavad. Üheks suurimaks mureks on viimastel aastatel kujunenud töökäte puudus. Juba on tööstusettevõtetes valusalt tunda, et koroonaviiruse plahvatusliku leviku tõttu see probleem süveneb veelgi. Mida sellises olukorras ette võtta? Kompetentse tööjõu puudusest ja võimalikest lahendustest räägivad pakenditootmisettevõtte Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak ning masinaehitusettevõtte Welmet juhatuse esimees Märt Lehtsalu.

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Suurimat töötasu pakutakse müügivaldkonna ja ehitussektori tööpakkumistel, kus palgapakkumised ületavad 2000 euro piiri, selgub tööportaalis CVKeskuse lähikuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumiste ülevaatest. Hetkel leidub tööportaalis 635 avaliku palgaga tööpakkumist.

Töömahu vähenemine ei pruugi alati tähendada töötajate koondamist, teatud juhtudel võib avaneda võimalus rentida oma töötajaid näiteks oma partnerile. Kas ja mis tingimustel on tööandjal võimalik oma töötajaid rendile anda?

Koroonakriis pööras pea peale olukorra tööturul. Kui paljudele ametikohtadele püüti varem üksteiselt kandidaate üle lüüa, siis nüüd ähvardab mõnes kohas kandidaatide üleküllus. Kuid mitte igal pool.