Tööandjatel on kohustus esitada COVID-19 käsitlev riskianalüüs. Tähtaeg oli 1. september 2021. Vaktsineerimata töötajaga kaasnevad tööandjale uued kohustused, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv.
Kui töötaja vaktsineerida ei soovi, tekib tööandjal vaid teatud juhul õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Foto: Liis Treimann
Koroonaviiruse nakatumisnumbrid ei näita langustrendi ja vaktsineerituse taset arvestades on enamasti igas töökollektiivis nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata töötajaid. Seega tõusetub küsimus sellest, kas ja mis õigused ja kohustused on muutuvas olukorras uus normaalsus nii töötajatele kui ka tööandjatele nakkusohutuse tagamiseks.
Ettevõtjad on „üleöö“ sündinud „Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise eelnõust tagajalgadel, postitavad EVEA näoraamatu ajajoonel oma arvamusi ja jagavad teemat lugematul hulgal edasi. EVEA on neile lootus, kes suudab vastu seista riigi brutaalse jõu kasutamisele ettevõtjate aadressil.
Isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt ei saa tööandja üldjuhul töötajalt terviseandmeid küsida. Sellele kehtivad aga erandid näiteks õigustatud huvi korral.
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus selgitab, kas tööandja võib nõuda, et välislähetusse minev töötaja oleks vaktsineeritud. Tööandja leiab, et vaktsineerituna reisimine on praegusel hetkel turvalisem ja teatud riikides ka vajalik, sest vaktsineerimata inimestele kehtivad riigisisesed piirangud või isolatsioonikohustus.
CV-Online/CV.ee viis läbi uuringu, mis käsitles COVID-19 vastast vaktsineerimist töökohal, inimeste ootusi tööandjatele ja hoiakuid vaktsineerimisele töökeskkonnas.