Autor: Kaija Teemägi, Elisa personalivaldkonna juht • 27. detsember 2021

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?

Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemärgi
Autor: Erakogu
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.

Aasta tiksub viimaseid nädalaid ning möödunud 12 kuu tööelu on vaieldamatult olnud kirev ja väljakutseline. Mida me sellest tööaastast õppinud oleme ja mida pakkida kaasa uude aastasse?

Tänavuse tööaasta märksõnad on kindlasti olnud vaimne heaolu, üksteisega arvestamine, koostööoskuse arendamine ning hajustöö. On neid organisatsioone, kes elavad veel üle-eelmises aastas; neid, kes proovivad päev-päevalt tänaste muutustega toime tulla; ja neid, kes vaatavad juba ammu tulevikku. Kahtlemata on aga kõik nad väljatoodud märksõnadega rohkem või vähem kokku puutunud.

Esimene armumine möödanik, oleme laulatatud hajustööga

Veel kaks aastat tagasi tundus kaugtöö paljudele midagi kättesaamatut ja ihaldatut ning hajus tiimitöö sootuks ulme. Ühel hetkel oli see aga käes ja olukord reaalsem kui kunagi varem. Tänaseks on paljudes ettevõtetes distantsilt töötamist veidi aega katsetatud või see püsivamalt kasutusele võetud. Näiteks statistikaamet tõdes juba veebruaris, et aastaga lisandus Eestis ligikaudu 40 000 kaugtöö tegijat.

Osale neist mitmekümnest tuhandest jäigi see ilmselt lühikeseks armumisperioodiks, teiste jaoks on aga kasvanud tugevaks abieluks. Sel aastal oleme aga kahtlemata liikunud sammu edasi. Kaugtööst on saanud hajustöö.

Me ei pea olema kokku laulatatud kontoriga, aga me ei pea ka iga päev üksnes kodust töötama. Kõigile kõik ei sobi ega peagi sobima. Mõni ongi kontori usku ja seal hulga produktiivsem. Kaugtöö on valik ja hajus tiimitöö tulevik.

Koos tööl käia ilma koostööta pole mõtet

Ühisel tööpinnal koostööd teha on üsna lihtne. Väljakutselisem on seda edukalt praktiseerida distantsilt ning usun, et oleme kõik seda sel aastal tublisti harjutada saanud. Maratonõpe jätkub, sest koostööoskuse juurutamine on pidev protsess.

Elisas näiteks on viimase poolteise aastaga töötajate hinnang koostööle tõusnud üle 6%. Samal ajal hindab 79% elisalastest omavahelist koostööd heaks ja väga heaks.

Nii nagu iga harjumuse juurutamisel, on ka siin võtmesõnad järjepidevus ja pidev parandamine. Loeb igaühe panus. Iga tiimiliige vastutab koostöö edukuse eest, seda ei saa vaid juht dikteerida ja initsiatiivi ei saa oodata ainult temalt.

Igaüks saab ja peaks küsima: „Mida saan mina kui koostööpartner teisiti teha?“ Viga ei tasu otsida kolleegi käitumises või kehvas ilmas, alati tuleb alustada enda tegevusest.

Vaimse heaolu nimel silma kinni pigistada ei saa

Piiratud sotsiaalne suhtlus jätkus ka sel aastal. See on organisatsioone pannud rohkem tähelepanu pöörama vaimsele tervisele. Inimesed väsivad, pidev muutuste keerises olek ja määramatus mõjub paljudele ärevust tekitavalt.

Kuigi oleme üsna sageli ekraanide vahendusel sõna otseses mõttes otse-eetris oma juhi, lauanaabri või kõrvalosakonna kolleegi kodus, võime end aeg-ajalt tunda üksikuna. Kogemus on näidanud, et turvalise sisekliima loomine on number üks prioriteet.

Lühidalt lahti seletatuna tähendab see näiteks igapäevast spontaanset märkamist juhtide ja kolleegide poolt, sisekommunikatsiooni tõhustamist ning üldist turvavõrgustiku loomist nii uutele kui ka olemasolevatele töötajatele. Ja kuigi hea sõna, tunnustamine ning märkamine peaks olema kaaslaseks igas päevas, on aasta lõpp sobilik aeg selle uue harjumusega sinasõbraks saada. Ära ei tohiks unustada ka seda, et ise abi küsida ei ole häbiasi ega nõrkus.

Kolm mõtet aastasse 2022

Kokkuvõttes on kogemustepagas sellest aastast korralik ja õpetlik. Aga mida 2022. aastaks kohvrisse kaasa pakkida?

Võimendame veelgi rohkem koostööd. Usutavasti ei suurene füüsiliste töökontaktide osakaal veel niipea. See tähendab, et peame ad-hoc-olukordi ja koostöövõimalusi ise alatasa võimendama. Tuleks mõelda, kuidas teadlikult kaasata kolleege oma tegevustesse ja plaanidesse, kuidas küsida nõu või tagasisidet mõnele oma ideele või tööle.

Heal sõnal on jõud. Uut lehekülge pöörates hakka kujundama uut harjumust – anda rohkem tagasisidet, märgata ja meeles pidada. Meil ei tule hea sõna üle huulte just kuigi tihti. Seetõttu on vaja seda ise teadlikult praktiseerida. Oled sa siis juht, kolleeg või koostööpartner. Olgu see siis uusaastalubadus või ühine kokkulepe tööperega. Mis kellegi puhul toimib.

Rohkem kuidas-küsimusi ehk jätkusuutlik lähenemine. 2022. aasta võiks olla ka jätkusuutlikkuse aasta. Ajutised lahendused on ajutised. Pikaajalised aga vajavad süvenemist, strateegilist läbimõtlemist ja majasiseste protsesside ümberkujundamist ning nende päriselt tööle panekut. Olgu selleks siis hajusalt töötamise tavad, tagasisidekultuuri tugevdamine või ükskõik mis muu organisatsiooni tööelu oluline osa. Jätkusuutlik ei tähenda, et eksida ei tohi ja kõik peab alati laitmatult töötama. Vastupidi, katsetades me õpimegi.

Jaga lugu
Palgauudised.ee toetajad:
Mare TimianPalgauudised.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoPalgauudiste toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanPalgauudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700