Pensionäride tööturul hoidmine annaks neile võimaluse eneseteostuseks, leevendaks tööealiste inimeste töökoormust ning võimaldaks meil ühiskonnana ka lapsevanematele vajalikku paindlikust pakkuda, kirjutab Merilin Piipuu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Merilin Piipuu
  • Merilin Piipuu
  • Foto: Arno Mikkor
Aastaid tagasi käisin Ameerika Ühendriikides muuseumite turneel ja mind hämmastasid ligikaudu 80-aastased giidid, kes erinevates muuseumides vaimustavaid tuure tegid. Üht prouat mäletan eriti selgelt. Ta oli küürus ja kortsus, aga see siirus, ehedus ja elutarkus, mis temast läbi kumas, raputas mind ja teisi ekskursante üleni läbi. Mõtlesin siis, kus on need Eesti vanaemad-vanaisad? Kuidas tuua meie pensionärid ühiskonda panustama?
Kuigi eestlaste eluiga on viimaste aastakümnetega pigem kasvanud, oleme ikka Euroopa tagaosas tervena elatud aastate võrdluses, mis 2023. aastal nii naistel kui ka meestel isegi vähenes. Teisisõnu koormavad meie pensionärid niigi haprat tervishoiusüsteemi selmet, et muuseumides endale jõukohase koormusega giidituure anda.

Õnnelikud inimesed teevad paremaid otsuseid

Loe lisaks
Välismaal töötamine ja Eesti pension: mida pead teadma, et sul pension tulevikus ikka oleks
  • 26.03.25, 07:30
Välismaal töötamine ja Eesti pension: mida pead teadma, et sul pension tulevikus ikka oleks
Mis oleks, kui tooksime pensionärid tööturule tagasi ja annaksime seejuures tööealistele inimestele võimaluse hingata? Ehk jagaks täistööaja kogu elukaare ulatuses. Sisuliselt tähendaks see, et täna töötan 80% pühendades ühe päeva lisaks peresuhetele, tervisele, miks mitte ka pesu pesemisele ja annan lubaduse pensionärina üks päev nädalas luua ühiskonnale väärtust osaledes jätkuvalt tööturul või vabatahtlikuna mõnes kodanikualgatuses.
Kuidas aga seda kõike reguleerida, seadustesse kirja panna ja tagada, et inimesed ei hakkaks ühiskonna kulul liugu laskma? Mõni aeg tagasi külastasin oma head sõpra Kopenhaagenis ja imestasin, kuidas on võimalik, et Taanis suletakse lasteaiad kell neli ning vanemad lähevad lastele järele umbes kolme ajal.
Uurisin sõbrannalt, kuidas ta tööleping seda võimaldab, ja palusin AI-l Taani seadustes sobrada, et leida alust sellisele elukorraldusele. Nii sõbrannalt kui ka tehisintellektilt sain vastuseks, et tegu on kultuurilise ja ühiskondlikku kokkuleppega ehk usaldusega. Taani seadused ja töölepingud ei sätesta sellist võimalust, aga ühiskond, tööandjad ja teised osapooled on kokku leppinud, et lapsed on lapsevanema esimene prioriteet.
Võib-olla ei pea ka meie tõttama kohe seaduseid muutma. Mis oleks kui lepiksime kokku, et elame kauem, panustame ja loome viise, et kaasata ka vanemaealisi ühiskonda ning võimaldame tööealistel viilida mõned tunnid, et elada tervet ja täisväärtuslikku elu? Ehk seda isegi nautides...
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Palgauudised esilehele