Töökius ja keerulised suhted: 5 praktilist küsimust ja ekspertide vastused
Töövaidlused ei teki tühjalt kohalt, need kuhjuvad märkamatult ning jõuavad ühel hetkel tööandja lauale koos tõendite, emotsioonide ja võimalike nõuetega, kinnitavad Sorainen tööõiguse eksperdid kogemusi seoses töövaidlustega.
Loe AI kokkuvõtet
Värskel veebiseminaril jagasid Sorainen tööõiguse eksperdid Kadri Härginen, Pirkko-Liis Harkmaa, Kairit Kuusemaa, Jaanika Alevi ja Gerli Helene Gritsenko praktilisi vastuseid keerukatele küsimustele alates töökiusust kuni mittevaralise kahju nõueteni. Need riskikohad võivad ka sinu ettevõttes juba täna peidus olla.
Seotud lood
Pea kõigisse avaldustesse, mis töötajad on esitanud töövaidluskomisjonile, on pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate hinnangut.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.
Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.
Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.
Maailma terviseorganisatsioni (WHO) 2025. aastal avaldatud MeND raport valgustab esmakordselt tehtud uuringu tulemusi, tuues esile ka Eesti tervishoiutöötajate tõsised vaimse tervise ja töötingimuste probleemid, tulemustest kirjutab sotsiaalministeeriumi spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross.
Enimloetud
2
Kasuta ära hambaravi ja massaaži hüvitamise võimalus!
3
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele