Mihkel Männamaa: uus palgadirektiiv on äratuskell tööandjatele

Palkade läbipaistvuse direktiivist tulenevad esimesed muudatused on Eestis jõustunud, kuid suurem osa nõuetest seisab tööandjatel veel ees. Mida tuleb juba praegu teha ja miks tasub ettevõtetel hakata oma tasusüsteeme korrastama enne, kui järgmised kohustused jõustuvad?

Seadusemuudatused toovad Eesti õigusruumi olulisi uuendusi: muu hulgas ajakohastatakse reegleid finantsaruandluses, korruptsiooni ennetamisel, väärtpaberiturul, panganduses ja õppelaen muutub õppuritele soodsamaks, selgitavd Cuesta advokaadibüroo eksperdid.

Töölepingu seaduse kõige värskemad muudatused jõustusid juunikuus, mis tõi muu hulgas tööandjatele kohustuse avaldada ka palgavahemik tööle kandideerijale. Praegu kahjuks paljud Eesti töötajad ei tea, kuidas kujuneb nende palk. Veelgi enam – mehed tunnetavad palgaküsimustes suuremat õiglust ja räägivad palgateemadest julgemalt kui naised, selgub äsja valminud magistritööst.

Kuna palgapeegli puhul on tegu statistilise üldistusega, mida tööandja ise sisuliselt ei kontrolli, ei saa see olla konkreetsete tööde võrdlemisel aluseks, leiab Kaubandus-Tööstuskoda.

Z-põlvkonnast 48% peab palka oma peamiseks motivatsiooniallikaks. Mitte tähenduslikku tööd, paindlikku töögraafikut, lahedat kontorit, vaid reaalset palganumbrit, kinnitab juht ja koolitaja Kaido Pajumaa.