Rahatarkus: mida Juku ei õpi, sellega peab tegelema Juhani ülemus

Mida mõistetakse töötaja rahalise heaolu all ja kuidas see üldse tööandjat puudutab? Mis on Eesti inimese ja tema rahakäitumise suurim probleem? Millisel kujul töötaja puudulikud teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisel tööandja lauale jõuavad? Missugune on eestlaste suhtumine oma pensionisammastesse?

Näeme, et suur osa ka nendest eestlastest, kelle sissetulek ületab julgelt Eesti keskmist, elab siiski n-ö palgapäevast palgapäevani. Neil puudub vajalik puhver võimalike kriiside puhuks, rääkimata kogutud meelerahufondist, mis võimaldaks katta näiteks reisimise või muu meelelahutusega seotud kulutusi, samuti suuremaid vajaduspõhiseid äkkoste, et poleks vaja hiljem mitu kuud püksirihma pingutada ning võlgu või järelmakse maksta.

Inimeste rahateadlikkuse arendamine on aga inimese enda ja tema tööandja kõrval ka riigi südameasi, mistõttu püüab riik seda teadlikkust ka kõigiti arendada, suunates rahatarkuse teemal kõnelejaid esinema töökohtadele, koolidesse ja lasteaedadesse. Rahandusministeerium on samuti koondanud oma rahatarkuselehele üksjagu infot.

Saates on teemat arutamas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid ning Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht Hendrik Ojamaa.

Saadet juhib Raamatupidaja.ee ja Palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.