Palgasaladused kaovad: töökuulutustes peavad olema palgavahemikud
Kohustus tekib 2026. aastal, samas tulevad siit tööandjatele uued nõuded ja uued küsimused, kuidas töötasu oleks aus ja ka konkurentsivõimeline samaaegselt. Kas liigume ausama palgapoliitika suunas või on see bürokraatia kasv ja lisakohustus tööandjale?
Saates “Töö ja palk” räägivad eesseisvatest muutustest LHV personalijuht Age Leedo ja IT-firma Datel personalijuht Madli Mirme, saadet juhib Äripäeva teemaveebide digitoimetaja Annika Kald.
“Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel on LHVs kindlasti lähituleviku teema,” ütleb Leedo ELi määrusele viidates. Ta lisab, et kandidaadid on uut tööd otsides ka palju teadlikumaks muutunud ning palga kohta uuritakse kohe värbamisprotsessi alguses – nii hoitakse kokku kõigi aega. Leedo täpsustas, et kandidaate on veidi rohkem – 2023. aastal oli kandidaatide arv pangas 6980 inimest ja selle aasta septembri seisuga 6200 nimest. Tööpakkumise on neist vastu võtnud tänavu 240 inimest.
Dateli personalijuht Madli Mirme lisab, et IT-firmas on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga korralikult tõusnud. „Oleme üllatava kergusega leidnud väga kõrge tasemega IT-spetsialiste oma kosmosetiimi,“ ütleb Mirme. Ta lisab, et pigem on personaliosakonnas olnud raskusi kõigile kandidaatidele vastamise ja hea värbamiskogemuse pakkumisega.
Euroopa Liidu määrus: aastast 2026 peavad palgavahemikud ka Eestis töökuulutustel avalikud olema
Lisatud võrdlustabel 24 kõrgeima palgaga ametikoha kohta!
Populaarsetel ametikohtadel pakutakse kõrgeimat töötasu arstidele, kes on napsanud esikoha IT-spetsialistidelt, selgub tööportaali CVKeskus.ee pea 8800 avaliku palgaga tööpakkumistest.
Töötasude avalikustamine tekitab vastakaid emotsioone – osad inimesed pooldavad ja loodavad seeläbi õiglasemale tasustamisele, teised pelgavad pingeid ja kadedust, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud küsitluse vastused ligi 400 tööandjalt ja enam kui 6800 töötajalt.
Alampalga tõusu diskussioon vajab sügavamat ja paindlikumat lähenemist, et arvestada Eesti erinevaid majanduslikke reaalsusi, kirjutab Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni volikogu liige ja Parempoolsete juhatuse liige Kadri Kullman.