Valitsus võimleb majanduskasvu nimel – võõrtööjõudu juurde, planeeringud lihtsamaks
Koalitsiooni vedamisel leevendati võõrtööjõu piiranguid ning plaanis on luua riigi jaoks oluliste planeeringute menetlemise kiirtee. Tööjõupiirangu leevendamisega pole aga rahul ka see osa opositsioonist, kes probleemi olemust tunnistab.
Erkki Keldo (vasakul) on ministrina koalitsiooni plaane vedanud väsimatult, seni on aga majanduskasv järele tulnud väga visalt
Foto: Andras Kralla
Riigikogus vastu võetud välismaalaste seadusmuudatus loob tööjõupuuduse all kannatavate tegevusalade erisuse, määrates ära, millistes valdkondades saavad tööandjad välistööjõudu senistele eranditele lisaks kasutada.
Kuidas ehitada mitme riigi palgaarvestus üles nii, et see oleks juhitav ja töökindel, selgitavad EY palgaarvestuse eksperdid Inna Wahlberg ja Kaia Tuvike.
Kuigi nõudlus välistööjõu järele on meie põhjanaabritel endiselt väike, on siiski näha esimesi märke nõudluse taastumisest. Soomes päästavad riigi ja tööstuste tellimused, Rootsis on allhankijatel juba rohkem tööd, kuid ainult “mõistliku” hinnaga. Eestis ehitajate põud aga sellest langusest leevendust ei ole saanud.
“Targalt juhitud tööränne aitab tootmismahtude langust ära hoida”
Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike.
Välistöötaja palkamisel teevad ettevõtted ka ise taustakontrolli, mida võiks ka riik rohkem usaldada, ütles metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois äsja toimunud Arvamusfestivalil.