Andmekaitse

Uudised sellest, et teenindusettevõtted kasutavad töötajate ja klientide jälgimiseks lisaks videovalvele ka audiosalvestust tekitavad küsimusi, kus lõpeb inimese õigus privaatsusele ja kas ettevõtjate huvide kaitsmiseks sobivad kõik vahendid?

Ettevõttes, eriti kui rääkida suurfirmadest, on keeruline jälgida, kes ruumis liiguvad või ega keegi võõrale varale silma peale pane. Õigesse kohta pandud valvekaamera ei aita mitte ainult pikanäpumehi kinni püüda, vaid ka vargusi ennetada. Tänapäeva valvekaameratel on lisaks objekti valvamisele ka teine oluline funktsioon - nad aitavad muuta tööprotsesse efektiivsemaks.

Andmekaitse Inspektsioon sai 2020. aastal 138 rikkumisteadet, mida oli aasta varasema ajaga võrreldes 20% rohkem. Kõige enam sisaldasid teated infot inimeste tähelepanematusest, lohakusest, teadamatusest põhjustatud eksimustest, kuid teavitati ka tarkvaravigadest põhjustatud rikkumistest ja kavatsetud pahatahtlikest tegevusest kliendiandmebaasidega ning paraku ka jätkuvalt õngitsuskirjadest ja lunavararünnetest.

Tehnoloogia kiire areng toob kaasa uusi võimalusi - isiku kiireks ja eksimatuks tuvastamiseks võib kasutada inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk unikaalseid biomeetrilisi andmeid. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab arvestama, et biomeetriliste andmete kasutamisel mitte riivata inimese privaatõigusi.