Nii mõnigi kord puutuvad tööandjad kokku olukorraga, kus töötaja haigestub välismaal. Vahel võib sellele järgneda ka ootamatu haiglaravi ning pikemaks ajaks selasete arstide järelevalve alla jäämine. Mida sellises olukorrasteha?
- BDO Eesti raamatupidaja Liina Tiivoja Foto: erakogu
Muretsema ei pea – haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel (Ravikindlustuse seadus – edaspidi RaKS – §53 lõige 1). Sellistel juhtudel Eestis haiguslehte ei avata ja eesti. ee süsteemi see ei jõua. Haigusleht väljastatakse välisriigis (näiteks sealses haiglas). Lehe lõppedes peab töötaja esitama vastava dokumendi oma tööandjale, kes lisab sellele tööandja tõendi (blankett on saadaval haigekassa kodulehel: Tööandjale -> Blanketid -> Tööandja tõend) ja esitab mõlemad dokumendid haigekassale. See leht on tööandjale ka 4.–8. haiguspäeva hüvitamise aluseks. alusel esitada haigekassale tõend ja muud hüvitise määramise aluseks olevad dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast. Kui töötajal jääb hüvitis saamata tööandja süül, saab ta vastavalt Võlaõigusseadusele nõuda tööandjalt kahju hüvitamist.