7. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaugtöö: töötervishoid ja kulude kandmine
Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat Verner Silm
Foto: erakogu
Kui veel mõni aasta tagasi vaadati kaugtöö tegemist kui võimalust tööpäeva natukene varem lõpetada ja kodus edasi töötada, siis praegu on tegemist alternatiiviga kontoris viibimiseks. Kaugtöö on töötajale hea võimalus kasutada kõige produktiivsemat viisi oma töö tegemiseks – kodus laua taga. Siiski ei tohi unustada, et töötamise puhul peavad nii tööandja kui ka töötaja pidama kinni seadusest tulenevatest tööohutuse ja teistest reeglitest.
Ametlikust töökohast eemal olemine ja töö tegemine ei ole automaatselt kaugtöö. Siinkohal tuleb täpsuse mõttes vaadata üle töölepingu seadus. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks töölepingu seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Seega on vaja mõlema poole nõusolekut selleks, et töötaja teeks tööd kaugtööna. Samuti tuleb arvestada, et kaugtöö tegemine ei võta tööandjalt kohustust järgida kõiki töölepingu seaduses ja teistes seadustes välja toodud kohustuslikke nõudeid, siia alla kuulub ka töövahendite hankimine ja kulude kandmine.
Liitu Palgauudiste uudiskirjaga!
Liitu Palgauudiste uudiskirjaga!