Hoiatus kehtib mõistliku aja jooksul. Tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg selgitab milline on mõistlik aeg.
- Selgitab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg Foto: pixabay
Töölepingu seaduses (edaspidi: TLS) ei määratleta, milline on TLS-i § 88 lõikes 3 sätestatud hoiatuse kehtivuse aeg, ja selle kohta puudub ka arvestatav kohtupraktika. See tähendab, et ühest seisukohta ei ole. Hoiatuse kehtivusaeg saab olla mõistlik (hoiatus kehtib mõistliku aja jooksul), mis on aga ebamäärane õigusmõiste. Näiteks on riigikohus leidnud, et mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib lepinguliigiti erineda. Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 118 lõikes 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg (riigikohtu lahend nr 3 2 1 165 09). Mõistlik aeg VÕS-i § 159 lõike 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Poolte suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS-i § 7), muu hulgas ka täitmise vastuvõtmise aega ja asjaolusid (riigikohtu lahend nr 3-2-1-15-08).