Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötasu maksmisega viivitamine
Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
Tööandja majandustulemusest töötajale kuuluv osa tuleb töötajale välja maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.
Ühel päeval enam senine töö ei meeldi. Jätad lahkumisavalduse ülemuse lauale ja ametisse ei ilmu, sest töösuhe sai lõpetatud. Mõtlemata, kas tööandjal on seetõttu õigus nõuda leppetrahvi. Liiatigi, kui lahkumise põhjused on ebamäärased.
Töötasuvestlused on võimalus pühendumuse ja paremate suhete kasvatamiseks töötajatega. Keerutamiste aeg töötasu ümber on möödas. Töötajad on avatumad oma palga teemal arutama ja neil on varasemast enam võimalusi võrrelda oma tööandja tasustamise praktikaid teiste ettevõtetega.
Praktikas esineb erinevaid töötasu kokkuleppeid. Sageli soovitakse töötajat hea töö tegemise eest premeerida lisatasudega. Kokkuleppeid tehes tuleb olla kindel, et need on töötajale arusaadavad ja õigusaktidega kooskõlas.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, kas ja millistel tingimustel saab töötaja nõuda tööandja pankroti väljakuulutamist.