Autor: Raamatupidaja.ee • 17. jaanuar 2020

Varjatud haigustekitaja töökohal

Varjatud haigusetekitajatest töökohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire.
Foto: pixabay

Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes 120 000 vähijuhtumit. Hinnanguliselt on just vähk üks sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Samuti võivad kantserogeenid põhjustada erinevaid haiguseid – hingamisteede haigused, neuroloogilised häired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Palgauudised.ee toetajad:
Mare TimianPalgauudised.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoPalgauudiste toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanPalgauudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700