Autor: Raamatupidaja.ee • 17. jaanuar 2020

Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes 120 000 vähijuhtumit. Hinnanguliselt on just vähk üks sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Samuti võivad kantserogeenid põhjustada erinevaid haiguseid – hingamisteede haigused, neuroloogilised häired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest.