Euroopa Liidu ja OECD riikides kolmandat korda läbi viidud teadusuuring näitas, et tööhõive paindlikkuse indeksi järgi on Eesti Balti riikidest kõige kehvemas seisus, kuid majandusekspertide hinnangul annavad koroonakriisi käigus rakendatavad lahendused võimaluse tööhõive paindlikkuse ja töötajate kaitse parendamiseks.

- Uurimisrühma Eesti esindaja ja EBSi teaduri Annika Kaabeli Foto: EBS
Uurimisrühma Eesti esindaja Estonian Business Schooli (EBS) teaduri Annika Kaabeli sõnul hinnatakse tööhõive paindlikkuse indeksiga tööturu efektiivsuse ja töötajate õiguste vahelist tasakaalu. „Eestis oleme 2020. a tööhõive paindlikkuse näitajaga 59,0 sarnasel tasemel Hispaania (60,8), Poola (60,7) ja Rootsiga (57,7), kuid jääme tugevalt alla Läti (68,3) ja Leedu (70,0) näitajatele. Uuring viidi läbi juba kolmandat korda ning Eesti tööhõive paindlikkuse indeks ega positsioon edetabelis pole selle aja jooksul muutunud,“ sõnas Kaabel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Koroonaviirusest tingitud majanduskriis muudab tööturgu. Mitmetes majandussektoritest on töö oluliselt pidurdunud või suisa seiskunud, tuues kaasa tuhendete inimeste koondamise. Metsa- ja puidusektoris on alates eriolukorra kehtestamisest tööhõive seevastu kasvanud. Üks oluline kasvu põhjus on kevadine metsaistutus.
Kui kahel nädalal pärast eriolukorra väljakuulutamist võeti ühes nädalas töötuna arvele ligikaudu 2300 inimest, siis lõppenud nädalal võeti töötuna arvele 3342 inimest, teatas töötukassa.