Keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.
Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6% võrra, teatas statistikaamet. Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul on languse peamine põhjus ebaregulaarsete preemiate vähenemine. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37% vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ ütles Valma statistikaameti teates. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3% suurem kui mullu esimeses kvartalis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töötajate tasustamise küsimused kaugtööl sõnastas juba 1995. aastal Scott Adams Dilberti koomiksis. Dilbertil oli kaugtööl olles eetiline küsimus, kas ta võlgneb tööandjale kaheksa viljakat töötundi või teeb lihtsalt need kaks, mis kontoriski. Samad küsimused tekivad ka tööandjal, kui ta annab töötajatele rohkem iseseisvust oma tööaja ja koha korraldamisel.
Statistikaameti uuringus „Palk ja tööjõud“ osalejatel on eriolukorrast tingituna oluline märkida palgaküsimustikus korrektselt nii saadud töötasu hüvitis kui ka muutunud töökoormus.
Pangad võtavad praegu luubi alla ka tööandja, kui inimene tahab kodu ostmiseks laenu võtta. Kui tööandja on riigilt palgaabi saanud, võib see laenusaamisele vee peale tõmmata.
Eelmisel aastal teenis riigiametnikest kõige rohkem maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, kokku 91 772 eurot ehk 7648 eurot kuus. Peaminister Jüri Ratas oli 10. kohal.