Valdkondades, kus töötajate põhipalka on kärbitud ja pole teada, milliseks kujuneb edasine teenistus, aitab pingeid tasandada avatud suhtlus töötajate ja tööandjate vahel.
Olla tänulik ja õnnelik, et töökoht on alles, kuigi palka on vähendatud? Või olla nördinud ja rahulolematu, unistades paremast töökohast ning heietades lahkumismõtteid, kuigi võimalused on kasinad? Seesugune vastandlike tunnete pendlilöök on tabanud töötajaid, kelle palka on pidanud tööandja pandeemiast tingitud majanduskaose tõttu kärpima. Kui töökoha uksed on kinni, majandustegevus seiskunud ja töötajad istuvad kodus, siis pole pääsu ega ka põhjust nuriseda, kui kolmandik palgast kaob. Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm ütleb, et nende töötajad reageerisid palgamuudatusele mõistvalt.
Seotud lood
Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, leiavad Maksu- ja Tolliamet ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Tööandjad pakkusid tänavu esimesel poolaastal töökuulutustel 14% kõrgemat palka kui 2019. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Palgapakkumiste võrdlus tugineb rohkem kui 9000-l töökuulutusel, kus pakutav töötasu oli avalikult välja toodud.
Juuni lõpus oli töötuna registreeritud 51 026 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,9%. Võrreldes aastataguse ajaga on registreeritud töötute arv kasvanud 1,7 korda. Uusi töötuid registreeriti juunis 8 025. Võrreldes maiga on töötute arv kasvanud 1,6%, mai lõpus oli registreeritud töötuid 50 224.
Viimaste kuude jooksul on 15% töötajatel töötasu võrreldes aasta algusega langenud, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööturu-uuringust. Põhipalga langus on enamasti jäänud 21–30% piiresse.