Tööandja võib oma töötajat lähetada tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1). Nii töölähetuses olles kui ka töölähetusest naastes on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (töölepingu seadus, TLS § 28 lg 2 p 6). Samas peab tööandja järgima Vabariigi Valitsuse (VV) poolt sätestatud nõudeid ja korraldusi.

- Sisekaitseakadeemia Finantskolledži lektor Maret Güldenkoh Foto: Raul Mee
VV on välja töötanud COVID -19 liikumispiirangutega seotud korraldused. Näiteks tööandjal tuleb tagada töötaja transport Eestisse saabumisel ja kontrollida liikumisvabastusnõuetest kinni pidamist 14-päevasel perioodil. Riskiriikideks loetakse riike, kus koroonaviirusesse nakatumine on 16 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta või kõrgem. (VV korraldus nr 210, 247)Täpset teavet riikide kohta saab terviseameti ja välisministeeriumi kodulehekülgedelt.
Seotud lood
Soomes on umbes 160 kollektiivlepingut, mis teeb sealse palgaarvestuse keeruliseks ja nüansirohkeks. Pikaajalise Soome arvestusvaldkonna kogemusega CH Konsultatsioonide juht Christer Haimi rääkis veebiseminaril „Soome palga- ja maksuarvestus“ välismaise ettevõtte kohustustustest tööandjana Soomes ja jagas nõuandeid maksunduses orienteerumiseks.
Soomes hüvitatakse kõrge koroonaviirushaiguse riskiga riikidest naasvate inimeste saamata jäänud tulu kohustusliku karantiini ajal täielikult, isegi kui palk on 30 000 eurot kuus.
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi seisuga välja kuulutanud eriolukord puudutab ka töösuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Milliseid samme saab tööandja astuda viiruse leviku tõkestamiseks ja töö sujumiseks ning millised on töötaja õigused keelduda tööle tulemast? Millisel juhul saab tööandja ettevõttes kehtestada nn sundpuhkuse, palgata puhkuse või muu eriolukorra, mille alusel viibivad töötajad palgata kodus? Selgitavad Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.
Töötaja motivatsioonipaketi tähtsaim osa on kahtlemata töö eest saadav tasu. Samas ei ole see tingimata ainus hüve, mida töötajale pakkuda – Eesti maksusüsteemis on tööandjal võimalik töötajale ette näha veel mitmeid muid maksusoodustusi, mille abil töötajate heaolu suurendada, lisaks on need maksustamise mõttes sageli palgast soodsamad.