Juba aastaid on paljud tööandjad panustanud inspireerivate töökeskkondade kujundamisse. Ühelt poolt on see aidanud kujundada ettevõtte kuvandit nii töötajate, tulevaste töötajate kui ka klientide silmis. Teisalt on paljusid mõjutanud ka usk, et inspireerivates kontorites ongi inimesed loovamad ja pühendunumad.
Suvel teadusväljaandes Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uuring kinnitab, et paljuski on sellel tõepõhi all. Inimeste olemus ja koht, kus nad viibivad, avaldavad vastastikkust mõju. Kui tunned ennast kodukontoris kaootiliselt ja pahuralt, siis uuringu kohaselt nii võibki juhtuda, kui veedad kodus rohkem aega kui avalikes kohtades, kus on teisi inimesi.
Stanfordi ülikooli abiprofessor Gabriella Harari, kes oli uuringu kaasautor, märgib, et kui inimesed veedavad rohkem aega sotsiaalsetes keskkondades, siis on nad avatumad, ekstravertsemad, vastutulelikumad, vastutustundlikumad ja vähem ärevad võrreldes ajaga, mille veedavad kodus. Uuringu tulemused võimaldavad järeldada, et kohad, kus sagedamini aega veedame, ei mõjuta mitte ainult meie mõtteid, tundeid ja käitumist kindlal ajahetkel, vaid võivad pikema perioodi jooksul mõjutada ka meie isikuomadusi.
Kodu on tavaliselt tagala ja taastumise paik, kuhu tulla pärast töid ja tegemisi. Nüüd oleme pidevalt ühes paigas ja see võib mõjutada meie minapilti. Näiteks kui tunned ennast vähem loovana, siis võib see olla selle tagajärg, et sul pole olnud võimalust keskkonda vahetada.
Uuring näitas ka seda, et erinevad isiksusetüübid eelistavad erinevaid kohti. Ekstravertsemad inimesed eelistavad viibida avalikes kohtades ja käivad ka enamates kohtades kui introverdid.
Uuring viidi läbi 2350 USA ülikoolis ja kokku vastas küsitlustele 63 000 inimest. Osalejad täitsid „Suure viisiku“ (Big Five) isiksusetüübi testi ning seejärel vastasid kahe nädala jooksul mitmele küsimustikule, kus uuriti nende ajaveetmise kohtade ja emotsioonide kohta.
Nii analüüsiti osalejate emotsioone teatud kohas ja ajahetkel ning samuti uuriti isiksusetüüpide erinevusi kohtade eelistamisel.
Harari toob välja, et inimestel on võimalik muuta psühholoogilist seisundit, vahetades füüsilist keskkonda. Näiteks ärevust tundes on parem eelistada sotsiaalseid paiku, nagu kohvik või spordiklubi, või kohtuda sõpradega. Kui nakatumisohu tõttu ei saa kõike mainitut teha, siis aitab ka jalutamine värskes õhus kohtades, kus on ka teisi inimesi.
Allikas: tööheaolu.ee
Seotud lood
Puhkuste aeg on alanud ja on olnud kuulda arvamusi, et töötajad ei vajagi puhkust, kuna on nii pikalt saanud olla kodus ning tööd on olnud vähe. Nii see kindlasti ei ole, vastupidi – segadus, teadmatus, hirm enda ja lähedaste tervise ning majandusliku turvatunde pärast on tekitanud märkimisväärset stressi ja puhkuseks sunnitud kodusolemist kindlasti pidada ei saa.
Viimase paarikümne aastaga üles ehitatud inimkeskne juhtimiskultuur teeb vähikäiku, tõdeb psühholoog ja organisatsioonikultuuri disainer Tiina Saar-Veelmaa.
Viimasel ajal on sagenenud olukorrad, kus tööandja on saanud teada töötaja ebalojaalsest käitumisest ja sooviks võimaluse korral töölepingu kohe üles öelda.
Enimloetud
1
Eesti töötus on üsna suur: 8 protsenti ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi
Viimased uudised
Eesti töötus on üsna suur: 8 protsenti ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi
Hetkel kuum
Turuanalüüs konkurentide tasusüsteemidest on suureks abiks
Tagasi Palgauudised esilehele