Intrum avaldas uuringu, mis puudutab Covid-19 pandeemia negatiivset mõju ettevõtete finantsolukorrale. Uuringu „Euroopa maksearuanne 2020“ tulemused kinnitavad, et kontinendi majandus ja äritegevus on saanud suure hoobi ning see on paljudes sektorites seiskunud. Vaatamata suhtelisele optimismile on Eesti ettevõtjad oma otsustes ettevaatlikud.
Eesti ettevõtetest leiab 20%, et oleme juba jõudnud majanduslangusesse, kuid 31% arvates juhtub see lähema aasta jooksul (Euroopa keskmine on 32%). Eesti ettevõtjatest arvab kolmandik, et see mõjutab tõsiselt nende äritegevust, kuid enamus – 55% -, on optimistlikumad ja arvavad, et mõju on väiksem. Selle näitajaga ületab Eesti Euroopa keskmist (45%).
Aruandes eristuvad selgelt Euroopa ettevõtete kaks peamist meedet. Majandussurutiseks valmistudes kavatseb kulusid kärpida 38% vastanutest, samas kui laenamise suhtes on vastajad ettevaatlikumad (35%). Uute töötajate värbamist soovib vähendada 29% vastanutest, kui 2019. aastal arvas Euroopas nii 18%.
Vaatamata suhtelisele optimismile suhtub 46% Eesti ettevõtetest laenu võtmisesse ettevaatlikumalt, 39% ettevõtetest plaanib vähendada kulusid ja 34% kavatseb piirata uute töötajate värbamist.
„Ettevõtted on rakendamas vajalikke meetmeid, et valmistuda pandeemia põhjustatud majandussurutiseks. Vähenenud tulud on loomulikult vähendanud ettevõtete rahavoogusid ja suurendanud survet arvete tasumisele. Esialgne mõju Euroopa maksete maastikule on olnud märkimisväärne,“ ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.
Maksegraafikud on pikenemas
Euroopas enam kui neli kümnest vastanust (43%) näeb võlgnikest tuleneva riski suurenemist 12 kuu jooksul ja 19% arvates kasvab see risk märkimisväärselt. Vähenenud likviidsuse tõttu on Euroopa ettevõtted üha suurema surve all, mistõttu paljud neist otsivad alternatiivseid võimalusi vaba raha tekitamiseks.
Ligi pooled vastajad (46%) väidavad, et pikenevad maksegraafikud ohustavad reaalselt nende ettevõtte jätkusuutlikku kasvu. Enam kui pooled (51%) väidavad, et pandeemia ajal ohustas maksete hilinemine nende ettevõtte eksistentsi, samas kui enne kriisi arvas nii 35%.
„Ettevõtted on seadnud lahenduste leidmisel maksetavad esikohale. Kuid kõigist pingutustest hoolimata pikeneb maksete laekumise aeg kogu Euroopas. See on tõsine probleem, kuna ettevõtted pannakse nii keerulisse finantsolukorda. Kui selle probleemiga koheselt ei tegeleta, võib Euroopa ettevõtetel kuluda taastumiseks rohkem aega kui Euroopa valitsustel,“ ütles Valeika.
Intrumi uuringus osales 9980 ettevõtet 29 Euroopa riigist, hõlmates 11 majandussektorit. Uuring toimus veebruarist maini 2020 (enne ja pärast Covid-19) ja selle viis läbi Financial Times Gruppi kuuluv uuringufirma Longitude.
Uuringu aruandega saab tutvuda
SIIN.
Seotud lood
Enam kui 4500 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et kui Eestis on ümbrikupalgaga kokku puutunud vaid 5% töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum.
Balti riikides läbiviidud SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuring näitas, et Eesti ettevõtted on kriisile reageerinud eeskätt palgakärbetega. Samas näiteks erinevalt Läti ettevõtetest, on siinsed ettevõtted proovinud töökohti säilitada. Leedu ettevõtted proovisid samas vältida nii koondamisi kui ka palgakärpeid, olles kõige agaramad riigipoolsete palgakompensatsiooni meetmete kasutamisel.
Viimasel ajal on sagenenud olukorrad, kus tööandja on saanud teada töötaja ebalojaalsest käitumisest ja sooviks võimaluse korral töölepingu kohe üles öelda.
Enimloetud
1
Eesti töötus on üsna suur: 8 protsenti ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi
Viimased uudised
Eesti töötus on üsna suur: 8 protsenti ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi
Hetkel kuum
Turuanalüüs konkurentide tasusüsteemidest on suureks abiks
Tagasi Palgauudised esilehele