Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille lähtekohaks oli küsimus, kas erasektori sissetulekud on suuremad, kui lisaks palgale võtta arvesse ka dividendid, toetused ja muud boonused.
Analüüsi tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse siiski erasektoris. Kaja Sõstra tegi väljavõtted sissetulekugruppide kaupa ja vaatas, kui palju on mõlemas sektoris eri gruppides sissetuleku saajaid. „Meil on andmetena kokku pandud kõik registreeritud sissetulekud 2019. aastal: töötasu, pensionid, toetused, dividendid jne. Ümbrikupalka ja muid boonuseid, näiteks ametiauto, mobiil, meil teada ei ole, sest selliseid asju registritest ei saa,“ selgitab Sõstra.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2020. aasta II kvartalis 1433 eurot ja kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes ainult 1%. Viimati oli palgakasv sama väike kümme aastat tagasi pärast kriisi 2010. aastal, aasta varem, 2009. aastal, palgad aga langesid ja keskmise brutokuupalga muutus oli –5%. Viimastel aastatel on palgakasv olnud 6–7% ringis.
Balti riikides läbiviidud SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuring näitas, et Eesti ettevõtted on kriisile reageerinud eeskätt palgakärbetega. Samas näiteks erinevalt Läti ettevõtetest, on siinsed ettevõtted proovinud töökohti säilitada. Leedu ettevõtted proovisid samas vältida nii koondamisi kui ka palgakärpeid, olles kõige agaramad riigipoolsete palgakompensatsiooni meetmete kasutamisel.
Kõigi uuringus esindatud rohkem kui 43 000 töötaja töötasude mediaan suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 5%.
Riigi ja omavalitsuste ettevõtetes, sihtasutustes ning ametites on palgad viimasel paaril aastal rühkinud keskmisest kiiremini, riigihaldusministri sõnul on põhjuseks poliitilised otsused, millega tõsteti õpetajate ja päästjate palku.