Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle 100 000-eurose aastase sissetulekuga isikute tuluallikad
Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille lähtekohaks oli küsimus, kas erasektori sissetulekud on suuremad, kui lisaks palgale võtta arvesse ka dividendid, toetused ja muud boonused.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2020. aasta II kvartalis 1433 eurot ja kasv eelmise aasta sama ajaga võrreldes ainult 1%. Viimati oli palgakasv sama väike kümme aastat tagasi pärast kriisi 2010. aastal, aasta varem, 2009. aastal, palgad aga langesid ja keskmise brutokuupalga muutus oli –5%. Viimastel aastatel on palgakasv olnud 6–7% ringis.
Balti riikides läbiviidud SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuring näitas, et Eesti ettevõtted on kriisile reageerinud eeskätt palgakärbetega. Samas näiteks erinevalt Läti ettevõtetest, on siinsed ettevõtted proovinud töökohti säilitada. Leedu ettevõtted proovisid samas vältida nii koondamisi kui ka palgakärpeid, olles kõige agaramad riigipoolsete palgakompensatsiooni meetmete kasutamisel.
Riigi ja omavalitsuste ettevõtetes, sihtasutustes ning ametites on palgad viimasel paaril aastal rühkinud keskmisest kiiremini, riigihaldusministri sõnul on põhjuseks poliitilised otsused, millega tõsteti õpetajate ja päästjate palku.