Autor: Palgauudised.ee • 18. veebruar 2021

Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Ühisel pinnal koos elavad, eelarvet ja/või toitu jagavad inimesed moodustavad leibkonna. Ühiselt kulutatakse ka osa leibkonna sissetulekust, näiteks jagatakse majapidamistarbeid, autot ja kodumasinaid. Ülejäänud osa sissetulekust kulutatakse iga leibkonnaliikme kohta vastavalt vanusele eraldi. Ekvivalentnetosissetulek ongi leibkonna suurust ja koosseisu arvestav sissetulek, mis näitab iga liikme suhtelist osa ühisest tarbimisest ning võimaldab hinnata, milline on leibkonna majanduslik heaolu tegelikkuses.

Leibkonna ühise sissetuleku arvutamiseks antakse igale leibkonnaliikmele tarbimiskaal. Esimese täiskasvanud liikme kaal on 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste liikmete kaal 0,3 (vaata näidet teksti lõpus olevalt skeemilt). Tarbimiskaalude arvestamine aitab arvutada ja paremini võrrelda erineva suuruse ning tüübiga leibkondade sissetulekuid ja vähendada leibkondade koosseisu erinevuste mõju vaesuse määramisel. Lisaks palgatulule arvestatakse leibkonna sissetulekuks veel liikmete poolt saadav tulu ettevõtlusest ning maa ja vara rendist, samuti sotsiaaltoetusi (sh pensionid) ning regulaarselt saadavaid makseid.

Liitu Palgauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianPalgauudised.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoPalgauudiste toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanPalgauudised.ee turunduslahenduste müügijuht Tel: 53 315 700