Peame kahetsusega nentima, et kuigi tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud alustasid uue üleriigilise kollektiivleppe läbirääkimisi juba 2020. aasta septembris, jäid need Eesti Haiglate Liidu passiivsuse tõttu toppama ning tänaseks on osapooled riikliku lepitaja sõnul "keerulises, aga mitte lootusetus olukorras". Juhime tähelepanu, et just kollektiivlepped on andnud Eesti tervishoiutöötajatele kindluse, et nende oskusi ja teadmisi vajatakse just kodumaal. Näha on ka tulemusi - alates pidevate ühiste kollektiivlepete sõlmimisest on Eesti tervishoiutöötajate väljaränne vähenenud. Senine kollektiivlepe lõppes 2020. aastaga ja on äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti Haiglate Liit ei ole astunud samme läbirääkimistega edasi liikuda.
Parlamendis on menetluses lisaeelarve, mis näeb ette ka olulist vahendite suunamist Haigekassale kriisiga seotud ootamatute kulude katmiseks. Seisame selle eest, et tervishoiutöötajate palgatõus saaks selge katte ka tuleva aasta korralises riigieelarves ning toetame seisukohta, et riik peab vajadusel leidma ka erakorralised vahendid katmaks tervishoiuvaldkonna kollektiivleppes kindlaksmääratud tariifid.
Kutsume Eesti Haiglate Liitu üles võtma oma lähinädalate prioriteediks tervishoiutöötajate kollektiivleppe läbirääkimised, et tagada kõigile ühtviisi suurepärastele töötajatele võimalikult kõrge palgatõus.