Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Kevadväsimuse käes kannatavad inimesed kirjeldavad, et nad tunnevad ennast loiult, tahaksid palju magada ning vaevlevad energiapuuduses. Võimalikke kevadväsimuse põhjuseid on mitu. Arvatakse, et mõju avaldavad hormonaalsed muutused – pikema ja valgema päevaga väheneb unehormooni melatoniini tootmine ja suureneb õnnehormooni serotoniini tootmine. Selline muutus võib viia unetuse, väsimuse ja stressini. Veel mõjutavad kevadist väsimust läbi põetud infektsioonid ning organismi vitamiinide varu vähenemine kevadeks.