• 13.07.21, 09:00

Pikaajaliselt tööturult eemal olnud täiskasvanud ning mitteõppivad ja mittetöötavad noored vajavad toetust

Kuigi uue tööjõu värbamine on suvel veidi taastunud, jättis COVID-19 epideemia tööturule olulise jälje. Registreeritud töötuse määr on senini kõrgem (mais 7,7%, vs 2019. a mais 4,9%) ning eriti murettekitav on tavapärasest töötutest kõrgem noorte töötuse määr (2020. a 17,9%). Kriisist mõjutatud sektorites töötas palju noori ning praeguseks on tõusnud ka mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal. Pikaajaline eemalolek või esimeste töökogemuste edasilükkumine mõjuksid halvasti pea igaühe elukvaliteedile ning karjäärisammudele. Kuidas kõige paremini kriisist mõjutatud haavatavaid sihtrühmi tööturule tagasi aidata ning millised on toetusvõimalused, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.
Pikaajaliselt tööturult eemal olnud täiskasvanud ning mitteõppivad ja mittetöötavad noored vajavad toetust
Statistilised põhinäitajad on vaid üks tahk tõelise probleemi olemusest. Oluline on vaadata numbrite taha ja mõista, milliste väljakutsetega noored ja pikaajalised töötud veel silmitsi seisavad ning millist abi ja toetust vajavad. Järjest rohkem räägime ühiskonna tasandil vaimse tervise väljakutsetest, millele on tähelepanu pööratud ka COVID-19 kontekstis. COVID-19 küsitluse 30. küsitluslaine tulemused näitavad, et noorte vaimne tervis väärib rohkem tähelepanu. 15-24 aastastest noortest on lausa 55% esinenud vaimse tervise sümptomeid nagu depressioon või muu meeleoluhäire, ärevushäire või vaimne kurnatus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Palgauudised esilehele