Kohtusaalist: töötaja sai kohtus võidu, töölepingu ülesütlemine oli seadusliku aluseta

Kaugtöö tegemise üha laiemal levimisel on suurenenud ka sellega seotud vaidluste hulk ja nende hulgas oli ka 13.07.2021 Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-20-15846.

Kui töötaja ei ole oma töölepingu ülesütlemise avalduses selgelt väljendanud, kas töötaja peab ülesütlemist silmas korralisena või erakorralisena, tasuks tööandjal töötajalt paluda vastavat kirjalikku täpsustust. Just nende küsimustega seotud vaidlust pidi hiljuti lahendama Tartu Maakohus tsiviilasjas 2-20-10341.

Tartu Maakohtu poolt 22.04.2021 tehtud otsusest tsiviilasjas 2-20-18530 koorus välja, et juhul kui töötaja tööintervjuul või ka peale töölepingu allkirjastamist isegi mitte tööandja otsese küsimise peale oma eelnevate töösuhete kohta kõiki kaarte ei ava, ei pruugi töötajale saada omistada olulise info varjamist tööandja eest – seda juhul, kui tööandjal oleks olnud võimalus töötaja mineviku töösuhteid puudutava infoga end ise kurssi viia.

Aeg-ajalt kohtab tööandjate seas arvamust, et ülesütlemisavalduses ei ole vaja pikalt ja detailselt ülesütlemist põhjendada, kuivõrd võimaliku töövaidluse korral jõuab seda teha hiljem töövaidlusorganis. 27. aprillil 2021 jõustunud Pärnu Maakohtu lahend nr 2 20 10605/20 on üks näide selle kohta, et ülesütlemise põhjendused tuleks võimalikult täpselt avada siiski juba ülesütlemisavalduses endas.

Detailne ning asja- ja ajakohane töötaja tööülesannete kirjeldus on lisaks töötaja üldistele ja töökohal nõutavatele kompetentside kirjeldusele töövaidluste puhul vaieldamatult suur abimees. Paraku ei pruugi ka kõige parema tahtmise korral olla võimalik kõiki tulevasi tööelu olukordi ette näha ja neid tööülesannete kirjelduses lahti kirjutada ja seda ei saagi pidadagi mõistlikuks. Just eelnevat puudutav aspekt oli muuhulgas käsitluse all 22.01.2021 jõustunud, Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-18-3487.