Viimased kaks aastat on meie tervisekäitumist oluliselt muutnud: suurenenud on istuva eluviisi osakaal ning vähenud nende inimeste hulk, kes on piisavalt kehaliselt aktiivsed.
Liikumist – täpsemalt kehalist aktiivsust – tuleks selles valguses käsitleda senisest laiemalt ja mitmekülgsemalt: võtta arvesse erinevaid kontekste ja ruume, kus kehaline aktiivsus toimub, ning erinevaid huvisid, emotsioone, ideid ja suhteid, mis kehalist aktiivsust mõjutavad. Näiteks on kehaline aktiivsus ka see, kui raadio saatel tantsid, lastega mürad, puid laod või kodu koristad.