Autor: Eliisa Matsalu • 3. jaanuar 2022

Tööjõuturul valitseb kaos: 1500 kadunud hinge ja ärakasutajate alatud teod

Autor: Anti Veermaa

Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.

Tulin Ukrainast Eestisse dekoratiivkrohvijaks, aga mind sunniti töötama Bolt Foodi autojuhina. Töötasu pidi olema 1465 eurot kuus, kuid sellisest palgast võisin vaid und näha. Tööandja lihtsalt andis mulle auto ja käskis toitu vedama hakata. Töötasin päevas 10–13 tundi, kuid palk läks tööandja kontole. Sellest võttis ta maha summa, mis tema sõnul kulus autorendiks ja kütusele. Ma küsisin talt korduvalt töötasu. Ta maksis mulle ühe korra sularahas. Ühel korral puhkes meil tasu üle vaieldes nii suur tüli, et läksime üksteisele kättpidi kallale. Seejärel ähvardas ta, et tühistab minu Eesti tööloa. Tundsin, et mulle on väga liiga tehtud, ja pöördusin töövaidluskomisjoni. Kevadel otsustas komisjon, et tööandja peab mulle maksma veidi üle 2500 euro.

Selline juhtum leidis Tallinnas aset käesoleva aasta alguses.

Ukrainlase palganud ettevõtte Remekson OÜ juhti Ksenia Morozi ajab teema naerma. „Inimesed võivad paljut öelda,“ ütles ta. „Et sunniti … te saate ikka aru, et see pole tõene info? Kuidas mina saan kedagi tööle sundida? Kirjutage mulle e-mail, vastan ametlikult,“ lisab ta. Aga küsimustele vastuseid ei saabu.

1500välistöölise kohta ei ole politseil, maksuametil ja tööinspektsioonil aimugi, kus nad tegelikult on.

Kulleriks sunnitud ukrainlase lugu on üks juhtum paljudest, kus Eestisse tööle tulnud kolmandate riikide töötajaid ära kasutatakse. 2020. aastal jõudis töövaidluskomisjoni 297 välismaise töötajaga seotud juhtumit, mis moodustas kõikidest vaidlustest 9 protsenti. Sel aastal on laekunud 241 avaldust, mis teeb kõikidest vaidlustest kokku 11 protsenti. Kuid see on vaid jäämäe tipp. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul jõuab nendeni tõenäoliselt maksimaalselt kümnendik kõigist juhtumitest.

Miidla-Vanatalu sõnul tekitab Eesti tööturg kohati lausa ahastust. „Teeme koostööd politsei ja maksuametiga, vahetame infot, kaardistame ära, kes on keerulisemad ettevõtted, kellega tuleb tegeleda, kuid ikka on mingid firmad, kes tulevad pauhti mitme töövaidluse kaasusega pilti. Muster alati sama – töötajad tegid tööd, raha ei saanud,“ räägib Miidla-Vanatalu.

Miidla-Vanatalu sõnul on töövaidlustesse sattunud välistöölised sageli Eestis olnud juba pikalt, kuid me pole nendest midagi kuulnud. "Miks me ei näe neid varem? Miks me ei näe, et kolmanda riigi kodanik, kes on saanud isegi Eestis töötamise loa, on raskes seisus, et talle pole kordagi töötasu makstud ja ta on mitmeid kuid elanud raha eest, millega ta Eestisse tuli?“ küsib Miidla-Vanatalu. Vahel pole töötajatel raha, et kojugi minna.

Tulime kahekesi Türkmenistanist ja läksime ehitajatena tööle Novanerplus OÜsse. Aasta oli 2019. Tööandjaks oli Deniss Vilbaste, kes registreeris meid politseis lühiajaliste töötajatena, kuid palka meile ei maksnud. Pöördusime töövaidluskomisjoni, aga istungitele Vilbaste kohale ei tulnud. Novanerplusil on praegu ajatatud maksuvõlg üle 32 000 euro. Vilbaste teisel ettevõttel BRTT Ehitus OÜ-l on maksuvõlg ligi 55 000 eurot. Aasta tagasi asutas Vilbaste ehitusfirma Alleum OÜ, millel veel majandustulemusi esitatud ei ole. Vilbaste väidab, et hoopis meie ise korraldasime jama. Äripäevale rääkis ta, et meie olevat läinud tööle hoopiski teise firmasse, ja kui tolle juht meile raha maksmata jättis, hakkasime Vilbastelt raha nõudma. Ka teisel ettevõttel on sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maksuvõlg ja firma anti eelmisel suvel üle kuulsale firmamatjale Raul Pindile.

Autor: Anti Veermaa

Kolmik-skeem aitab töötajaid iseendale rentida

Skeeme, kuidas töötajaid kolmandatest riikidest Eestisse tuuakse, on mitu. Tegelastel, kes on spetsialiseerunud kolmandatest riikidest töötajate Eestisse toomisele, on tihtipeale mitu äriühingut. Mõni firma on registreeritud Eestis, mõni riigis, kust parasjagu töötajaid tuuakse, näiteks Valgevenes või Ukrainas. Töötajad registreeritakse lähteriigi ettevõtte töötajateks ja lähetatakse edasi Eestisse tööle. Mõnikord tehakse ka kolmas ettevõtte mõnda teise riiki, näiteks Poolasse, Lätti või Leetu. Kolmanda ettevõtte eesmärk on olla nn vahendusettevõte.

„Kolm ettevõtet, kuid inimesed nende ettevõtete taga on samad. Selline rendi- ja lähetatud tööjõu skeem on vaid näiline,“ selgitab Miidla-Vanatalu. Muidugi ei saa väita, et kõik, kes sellist ettevõtete jada kasutavad, on pahatahtlikud. Seda tehakse suuresti sellepärast, et see on juriidiliselt võimalik ja rahaliselt kasulik.

Miidla-Vanatalu sõnul on sellise skeemi peamine eesmärk skeemitada maksudega. Riik, kust töötajaid lähetatakse, on reeglina madalama palgataseme ja madalamate maksudega kui Eesti. Samuti ei ole sellisel juhul Eesti ametivõimudel võimalik kontrollida, kas ja millist palka maksab oma töötajatele välismaa firma.

Skeemil on üks veelgi koledam põhjus. „Kui äriplaan koosneb sellest, et töötajatelt võetakse Euroopa Liitu tööle saamise eest raha ja seejärel lastakse nad üle, siis on selle skeemi eesmärk peita töösuhte jälgi,“ selgitab Miidla-Vanatalu. Sellistel juhtudel ei saa töötaja aru, kelle heaks ta kokkuvõttes töötanud on ja kelle vastu ta peaks kaebusi esitama. „Näeme sellist asja oma töös tihti." Miidla-Vanatalu sõnul on juhtumeid, kus töötajatele on nina alla pistetud võõras keeles leping, millega tutvumiseks pole talle aega antud.

Seaduse järgi ei tohiks vahendusfirma töötajalt tööotsimise eest raha võtta, kuid reaalsuses seda siiski tehakse. Töötajale räägitakse, et firma peab ju nende eest korraldama erinevaid asju, mis on sõiduks Euroopa Liitu vajalikud. Või siis küsitakse üüriraha ettemaksu, kuigi kohale jõudes hakatakse nõudma ka näiteks kommunaalarvete raha ja järgmise kuu üüri. „Oleme kuulnud vahendustasudest, mis ulatuvad 400 eurost mitme tuhande euroni,“ ütleb Miidla-Vanatalu.

Käed jäävad lühikeseks

Kui töövaidluskomisjonis tuvastatakse, et tööandja on käitunud valesti, tuleb karistus, aga karistada saanud ettevõtete juhatuse liikmed lõpetavad siis lihtsalt ühe firmaga tegevuse ära ja alustavad uue osaühinguga otsast peale, räägib Miidla-Vanatalu. Mõnikord muutuvad ettevõtete taga mõned nimed, kuid põhivedajad jäävad tegelikult ikka samaks, lisab ta.

Sel aastal on välistöötajaid puudutavate töövaidlustega olnud seotud 157 tööandjat. Eelmisel aastal oli neid 152. Enim probleeme on Harjumaal ja Ida-Virumaal. Eelmisel aastal oli 42 vaidlust ka Tartumaa ettevõtetes, kuid tänavu Tartumaa enam silma ei paista. Enim on probleeme ehituses, transpordisektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Rahvuste lõikes on enim töövaidlusi seotud tänavu Ukrainast, Usbekistanist, Valgevenest ning Türkmenistanist saabunud töötajatega.

Miidla-Vanatalu ütleb, et politseile, tööinspektsioonile ja maksuametile on teada mõned nn sari-ärakasutajad. „Kõik kolm ametit on püüdnud nende vastu teha erinevaid menetlusi, kuid mingitel põhjustel ikka jooksevad menetlused liiva või põruvad kohtumenetluses,“ nendib Miidla-Vanatalu.

Ta lisab, et kui kohus otsustaks, et need inimesed on kurjategijad, ja määraks neile kriminaalkaristuse, siis saaks rakendada nende vastu ärikeeldu. „Kuid asi ei jõua kunagi sinnamaani. Siis nad toimetavadki rahulikult edasi,“ ütles Miidla-Vanatalu. Tööinspektsioon saab määrata karistusi tööõiguse rikkumise eest, ent see tähendab vaid väärteomenetlust, mis ei anna alust ärikeeldu rakendada.

Miidla-Vanatalu sõnul on lausa imelik, kui paljud renditööjõu kasutajad sõlmivad vahendusfirmade ja ka renditööjõu endaga suulisi kokkuleppeid. „See on ju nii suur äririsk. Kuidas sa saad võtta võõrad inimesed tööle suulise kokkuleppe alusel?“ imestab ta. "Mulle jääb alati kahtlus, kas on ikka võimalik äriliselt, et renditööjõu kasutajad ei tea, mis tegelikult toimub,“ tunnistab Miidla-Vanatalu.

Saabusin Ukrainast Eestisse 2019. aasta sügisel. Sain tööle mehaaniku ja lukksepana ettevõttes SVK Kliima. Pidin seal töötama pool aastat. Alguses oli kõik korras, kuid pärast aastavahetust hakkasid tekkima probleemid. Esmalt ei saanud ma jaanuari eest palka. Seejärel jäeti maksmata veebruari töötasu. Ka märtsi eest ei saanud ma raha. Puhkust ka ei antud. Pöördusin töövaidluskomisjoni, kus tehti otsus, et tööandja peab mulle maksma töötasu 3873 eurot ja 50 senti.

Hiljem selgus, et SVK Kliimal oli juba 2019. aastal tekkinud maksuvõlg. Kuulsin, et nüüdseks on see võlg kasvanud üle 40 000 euro. Ettevõtte omanik Maksim Tšernikov lahkus 2020. aasta märtsis ettevõttest, nüüd on firma juhatuses tuntud firmamatja Raul Pint. Paar päeva pärast SVK Kliimast lahkumist asutas Tšernikov uue firma, mis lõpetas möödunud aasta 23 824 euro suuruse kasumiga.

Tšernikov väidab, et ma ei teinud tööd ja lõpuks ei ilmunud kohale, ja et sellepärast ta mulle maksmata jättiski. Tema seletab, et andis oma eelmise ettevõtte firmamatja kätte sellepärast, et peatöövõtja jäi talle võlgu. Kuulsin, et ta ei olnud just rõõmus, kui Äripäeva ajakirjanik talle helistas. „Kes te olete? Politseinik, miilits või uurija? Kirjutage siis mõnest teisest firmast ja kõik. Vabandust, head aega,“ olevat ta öelnud ja siis toru ära pannud.

Autor: Anti Veermaa

Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse politseikapten Emeri Põld näeb enda sõnul tööalast ekspluateerimist ja ärakasutamist palju. Karistusseadustiku mõistes seda Põllu sõnul inimkaubanduseks nimetada ei saa, kuna seadus näeb ette, et inimkaubanduses on olulisteks märksõnadeks sund ja vägivald. „Tänapäeval käivad asjad palju lihtsamalt. Inimesed saadakse tööandjast sõltuvusse rahaliste võtetega,“ ütleb Põld.

Emeri Põld, politseikapten
Politsei on nende jaoks karistaja, meid ei usaldata.

Töötajad tulevad Eestisse oma viimase rahaga või on selle tuttavatelt kokku laenanud. Kui neile raha ei maksta, makstakse väikeste osade kaupa või tehakse igasugu mahaarvamisi, muutuvad töölised tööandjast sõltuvaks. „Lihtne on survestada – kui ei meeldi, lase jalga, mind ei huvita. Inimesel, kellel ei ole raha, et süüa osta, koju minna, kes ei oska eesti keelt ja kes elab tööandja korteris – no kuidas ta läheb ära? Kas teda on siis vaja veel sundida tööle? Ei ole,“ rääkis Põld.

Põllu sõnul ei kipu hätta sattunud töötajad abi saamiseks politsei poole pöörduma. „Politsei on nende jaoks karistaja, meid ei usaldata,“ ütleb ta. „Tiksutakse nii kaua, kuni kannatus katkeb. Siis lüüakse käega ja minnakse tagasi kodumaale. Sellega on asi ka tööandja jaoks lahenenud, sest miks sa enam peaks lõpparvet maksma töötajale, kes on kodumaale läinud ja kes võib-olla ei saagi Eestisse naasta, sest viisat pole."

Lähetatud töötajate statistika on täielik bardakk

Seadus näeb ette, et kõik Eestisse lähetatud töötajad tuleb tööinspektsioonis registreerida. Registreerimine on vajalik, et saaks kontrollida, kas töötajatele makstakse õiglast palka ja kas neid koheldakse hästi. Tööinspektsiooni statistika järgi registreeriti eelmise aasta jooksul 544 lähetamise teadet, mille kohaselt saabus Eestisse 1969 töötajat. See on 44 protsenti vähem kui aasta varem. Kuid need numbrid pole kaugeltki lõplik tõde – eelmise aasta eriolukord tõestas, et see statistika on reaalsest elust väga kaugel. Kui politsei ja tööinspektsioon oma välismaiste töötajate andmeid võrdlesid, selgus, et tööinspektsiooni ei jõua 99% lähetatud töötajate juhtumitest.

Mind pole tööl kordagi löödud, kuid ma kardan kogu hingest. Ma ei jaksa enam töötada, mu jalad ja käed on väsinud, ma olen magamata. Eilne tööpäev kestis 19 tundi. Üleeilne samuti. Möödunud kuul tegin kokku 379 töötundi. Täna läheb juba kümnes töötund, aga ikka ma olen siin köögis. Hakin, pesen, küürin, keedan, praen. Tahan koju, ma tahan magada, aga ma ei pääse siit tulema. Iga kord kui püüan lahkuda, seisab tööandja uksele ette ja ei lase mul minna. Ta palkas turvamehed mind valvama. Ma kardan neid. Teisel pool köögiust on muretud kliendid, kel pole aimugi, et nende õhtusöök on valminud hirmu hinnaga…

1500 kadunud inimest. Kus nad on? Kas neil on soe ja kõht täis?

Paberite järgi oli Eestis selle aasta kolmanda kvartali seisuga 1500 sellist kolmandate riikide töötajat, kelle kohta pole ametivõimudel aimugi, mis neist täpsemalt saanud on. Neile on väljastatud Eestis töötamise luba, kuid palka nad siin ei saa.

Pole isegi teada, kas neil inimestel on katus pea kohal, kas nad on praeguste külmade ilmadega soojas või kas neil on võimalik kõht täis süüa. Mitte keegi ei tea.

Kui kõik 1500 kadunud inimest teeniksid Eestis seadusega ette nähtud ehk minimaalselt Eesti keskmist palka, koguneks riigikassasse maksutulu 5,3 miljonit eurot. Selle raha eest saaksnäiteks ravida terveks 803 raskes seisus koroonapatsienti.

5,3miljonit eurot jääb Eestil kadunud välistööjõu tõttu saamata.

Laias laastus on kolm variant, mis neist töötajatest saanud on: nad kas pole Eestisse jõudnudki, neile kas makstakse palka mustalt või ei maksta üldse, või on nad Eestist edasi teistesse riikidesse edasi liikunud. Maksuamet, politsei- ja piirivalveamet ja tööinspektsioon teevad koostööd, et välja selgitada, kus need isikud on ja kas nad reaalselt ka Eestis töötavad. „Näiteks teeme sihitud kontrolle objektidel, mille puhul on meil kahtlus, et seal võivad sellised inimesed töötada,“ ütleb maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun.

Kui tööjõud liigub edasi teistesse riikidesse – peamiselt Soome, Norrasse või Rootsi – siis Eesti maksuametil nendega otseselt asja enam pole, küll aga tuleks nende Eestis töötamise tööluba tühistada. „Jätame endast riigina kehva kuvandi, kui oleme legaliseerinud tööjõudu, mis liigub mujale probleeme tekitama,“ ütleb Õun. Samuti tuleks töötamise luba tühistada juhul, kui välistöötajad ei ole Eestisse jõudnudki. See kohustus langeb tööandjale, kes on inimesed politsei- ja piirivalveametis registreerinud.

Autor: Anti Veermaa

Eestisse tulnud grusiinid ei saanud palka ja olid hoopis Soomes

Kaks Gruusia meest tulid 2018. aastal Eestisse ehitama, lepingud firmaga Sanabi tegid nad suuliselt ja palka olid nõus saama tubli Eesti keskmist.

Grusiinid töötasid Sanabis kaks aastat, kuni 2020. aasta augustis said nad ootamatult tööandjalt SMSi teatega, et nad on vallandatud. Töötajad pöördusid töövaidluskomisjoni, aga mitte selleks, et vaidlustada vallandamine, vaid seetõttu, et Sanabi omanik Artyom Presnyakov ei olnud neile kogu see kaks aastat maksnud korralikult töötasu.

Alles vallandamine pani grusiinid kaebama, et neil olid saamata töötasud, päevarahad Soomes töötamise eest ja puhkuserahad summades 25 252 ja 23 746 eurot. Töötajate sõnul ei puhanud nad kahe aasta jooksul kordagi ega saanud Sanabis töötamise ajal käia kodus Gruusias.

Selgus, et grusiinid olid Eestisse tööle registreeritud vaid aastaks, mistõttu polnud kuskilt võtta ka tõendeid, et nad päriselt Eestis kaks aastat veetsid. Samuti polnud andmeid selle kohta, et mehed vahepeal hoopis Soome tööle lähetati. Töövaidluskomisjon rahuldas meeste nõuded osaliselt, Sanabi pidi maksma ühele 6980 eurot ja teisele 5462 eurot.

Sanabi käive oli eelmisel aastal pea pool miljonit eurot ja kasum oli ligi 40 000 eurot. Töötajaid oli tol aastal ettevõttes keskmiselt 5, neile maksti töötasu keskmiselt ligi 800 eurot kuus.

Artyom Presnyakov mäletab asja teisiti, kui mäletavad grusiinid. "Andsin neile raha, aga nemad räägivad, et ei ole raha saanud,“ ütleb ta. Tema sõnul andsid töötajad ta edasi ka kohtusse ja nõuavad talt nüüd 120 000 eurot. „See, mida nad räägivad, on jama. Neil ei ole mingeid tõendeid, et ma ei ole neile maksnud,“ ütles Presnyakov. Ta lisas, et tal on teisigi töötajaid välisriikidest olnud, rahulolematud on olnud vaid need kaks grusiini.

Mitmed ettevõtted, kes on välismaalt tulnud töötajatega tülli läinud, on ka muude asjadega pahandustesse sattunud. Nii ka Sanabi ja Artyom Presnyakov. Sel suvel läks prokuratuuriga kokkuleppele Ruslan Zemskovi nimeline mees, keda süüdistati maksupettusele kaasaaitamises. Maksupetised olid selles asjas Sanabi OÜ ja selle juhatuse liige Artyom Presnyakov, kes said tänu Zemskovile deklareerida võltsarveid ja varjata oma käibemaksukohustust 64 283 euro ulatuses. Presnyakov Äripäevale maksupettuse lugu kommenteerida ei soovinud.

Eesti probleemid toidavad Soome vaidlusi

Soome ehitusliidu hinnangul tuleb nende riigis 90–95% nii-öelda üle lastud kolmanda riikide töötajatest tööle läbi Eesti ettevõtete.

Eesti ettevõtted taotlevad kolmandate riikide töötajatele lühiajalist tööluba, lepingule märgitakse töö tegemise kohaks Tallinn, kuid töötaja saadetakse tegelikult otse Soome tööle. Soomes on selline skeem ebaseaduslik, sest kolmandate riikide elanikud tohivad Soomes töötada vaid juhul, kui neil on Soome elamis- ja tööluba. Soome ehitusliit teatas novembris, et probleemid Soome ehitusturul on väga suured – kontrollid on näidanud, et probleemset tööjõudu leiab pooltest ettevõtetest.

Soome on asunud illegaalse tööjõuga tõsiselt tegutsema. Näiteks jäid selle aasta teises pooles kaks Eesti ettevõtet Soomes vahele Valgevene töötajate kasutamisega, kel puudus Soomes töötamiseks luba. Mõlemad ettevõtted leidsid, et nad pole midagi valesti teinud, ega mõista, miks Soome ehitusliit neid kiusab. Üheks ettevõtteks oli Extenson OÜ, mille omanikul Sergei Kutovoil on varemgi olnud välistööjõu tõttu pahandusi.

Nimelt sattus tema eelmine ettevõte Weldproject OÜ töötajate ärakasutamise pärast nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtusse. Eestis kasutas Kutovoi nn Poola skeemi. Kutovoi omas ja juhtis Weldprojecti 2014. aastast 2019. aastani. 2019. aasta teises pooles tegi töövaidluskomisjon otsuse, et Kutovoi on jätnud oma Ukrainast toodud töötajatele palgad maksmata ja nendega ka ebaõiglaselt käitunud.

Töövaidluskomisjoni otsusest selgub, et kaks Ukraina töötajat hakkasid Weldprojecti heaks töötama 2019. aasta veebruari lõpust, kuid tööandja registreeris nende lühiajalise töötamise politseis alles pea kaks kuud hiljem. Töötaja ja tööandja vahel puudusid töölepingud, kuigi tööandja lubas korduvalt lepingud teha. Vähe sellest, et tööandja jättis töötajatele palgad maksmata, ta ähvardas neid ka riigist välja saata, kui nad peaksid tööinspektsiooni poole pöörduma.

Maksuameti maksude osakonna peaspetsialist Merje Roomet ja maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun
Lootus uuel seadusel Varem ei pidanud Ukraina ettevõtted, kes saatsid Eestisse Ukraina töötajaid vähemaks kui 183 päevaks, maksma nende pealt Eesti makse. Uue seaduse järgi saab neid maksustada juba esimesest päevast alates. Seega nüüd on selgemalt seaduses kirjas, et Eestisse tööle asudes tuleb maksud töötasult tasuda Eestisse, olenemata siin viibitud ajast. Kas seadusemuudatusest ka kasu on olnud, on vara öelda. On küll olnud kriitikat osalt ettevõtjatelt, kes ütlevad, et kui muudame maksustamist jäigemaks, lükkame skeemitajaid veelgi hallimasse tsooni. Täna me ei näe, et see tõsi oleks.

Kui lõpuks asi töövaidluskomisjoni jõudis, väitis tööandja, et ta ei sõlminud töötajatega lepingut, kuna nad on saadetud Eestisse tööle Poola ettevõtte kaudu ja seega on neil tööleping Poola firmaga, mitte Weldprojectiga. Paraku selgus, et Ukraina töötajad ei ole Poolas käinudki.

Töövaidluskomisjon kinnitas, et Weldprojecti ja Ukraina töötajate vahel pidanuks olema leping, ja kohustas ettevõtet palku välja maksma. Komisjoni otsusest on näha, et Weldproject kasutas vaidluses selget venitamistaktikat, lõpuks kaebas ta otsuse edasi ka kohtusse. Ka kohus leidis, et Weldproject on töötajatega ebaõiglaselt käitunud.

Kutovoil on juhtunust teine versioon rääkida. Ta ütles Äripäevale, et üks Ukraina töötaja, kes tema peale kaebas, lahkus töölt päevapealt, teine aga ei töötanud üldse tema juures. Ühel hetkel nõudsid nad aga Weldprojectilt mitme nädala eest palka ja ka preemiat. Ühele neist maksis Kutovoi enda sõnul osa palgast ära, kuid preemiat mitte. Teisele ei maksnud ta midagi, sest Kutovoi sõnul polnud tal õigust palka saada.

„Ta läks päevapealt ära ja jättis projekti lõpetamata. Nii ei käituta,“ ütles Kutovoi.

Käesolev meediasisu on valminud koostöös MTÜga Mondo projekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Komisjon, Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, Kultuuriministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Meediasisu ei väljenda rahastajate seisukohti.

Jaga lugu
Palgauudised.ee toetajad:
Mare TimianPalgauudised.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoPalgauudiste toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanPalgauudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700