Veel möödunud sajandil oli levinud kuuepäevane töönädal ja inimesed võisidki töötada 10-16 tundi päevas. Olukord muutus aga 25. septembril 1926, kui Fordi autotööstus kehtestas viiepäevase ja 40-tunnise töönädala, muutmata töötajate töötasusid. Henry Fordil oli selle muudatuse eestvedajana kaks põhilist motivatsiooni. Esiteks nägi ta, et lühem töönädal tõstis töötajate produktiivsust, inimesed olid vähem väsinud ja jõudsid rohkem. Teiseks aga leidis Ford, et kui inimestel on rohkem vaba aega, liigutakse ka rohkem ringi. Selleks aga vajavad nad autosid, mida Fordi enda ettevõte tootis.