Paraku on reaalsus, et paljudel tööandjatel löövad töötasu arestimise aktid jätkuvalt pulsi üles, ütleb selles teemas karastunud jurist Kaire Sepper ja selgitab, kuidas selle lisakoormaga toime tulla.
- Advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper Foto: Mardo Mannimagi STUUDIO7
Aastaid tagasi said tööandjad kohtutäituri töötasu arestimise akti üldiselt siis, kui inimese suhtes alustati täitemenetlust. Kohtutäiturid said infot inimese töötamise kohta, kui tema tööjõumaksud olid deklareeritud. Seega võis inimese töösuhe olla juba lõpetatud või esimesed töötasud välja makstud enne, kui info üldse täiturini jõudis.
Kohtutäiturite elu läks TÖR-i tulekuga oluliselt lihtsamaks
Töötajate registri (TÖR) tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks ning, nagu praktika näitab, tööandjatele ja raamatupidajatele tekkis meeletu lisatöö hulk juurde. Mäletan, kui käisin ühel varasel TÖR-i loomise koosolekul. Sain üsna varsti arus, millist rõõmu kohtutäiturid TÖR-i loomisest tundma hakkavad ja millist häda ja vaeva raamatupidajad nägema saavad. Just nii ongi ka läinud.
Tänaseks on kohtutäiturid töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud. Nii võibki juhtuda, et kohe, kui tööandja registreerib töötaja TÖRis, hakkab talle saabuma kümneid, kui mitte sadu arestimise akte.
Olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et iga täituri aktid on erinevad, mitu lehekülge pikad ning täis paragrahve ja hoiatusi. Just – hoiatusi, et kui tööandja töötasu kinni ei pea, siis määratakse talle sunniraha.
Paljudel raamatupidajatel on kindlasti välja kujunenud oma tööprotsessid ja arvestusmeetodid ning täiturite arestimise aktid neid üldjuhul ei ehmata ega üllata.
Paraku on aga seegi reaalsus, et paljudel tööandjatel löövad need dokumendid jätkuvalt pulsi üles.
Esiteks on põhjuseks täituri arestimise akt ise. Teiseks tuleb näiteks töötaja ja teatab, et kui tema tasu hakatakse arestima, lahkub ta töölt. Või räägib töötaja, kuidas tal tegelikult on juba maksegraafik sõlmitud või nõue on alusetu ja vaieldakse selle üle ning midagi ei ole vaja arestima. Ja mida peab raamatupidaja siis sellises kaoses tegema? On ainult üks ja ainus vastus – peab täitma kohtutäituri akti!
Püüan siinkohal selgitada praktikas kõige enim esile kerkivaid küsimusi ja probleeme.
Miks peab tööandja tegema kohtutäituri tööd?
Ideaalses maailmas ei tekiks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei olekski vaja. Paraku elame kaugel sellest ideaalist. Seadused ei keela tööandjatel kanda isiku töötasu kolmanda isiku kontole. Kui riik teeks muudatuse, et töötasud tuleb kanda isiku enda kontole (sarnaselt nagu oli reguleeritud II pensionisamba esimesed väljamaksed), ei oleks teoorias vajadust arestida isikute töötasu. Sellist regulatsiooni aga ei ole ega ka tule. Seega ei jäägi kohtutäituritel muud üle, kui edastada tööandjatele töötasu arestimise akte.
Täna puudub ühtne riiklik toimiv andmebaas, kust saaks infot isiku täitemenetluste ja nõuete suuruse kohta.
Paljud täiturid on ise enda IT süsteemid üles ehitanud ja riik jätkuvalt tegutseb selle nimel, et täituritele luua ühtne täitmisregister. Loodame, et selle loomise käigus mõeldakse ka tööandjate peale. Siit Justiitsministeeriumile üleskutse kaasata protsessi ka tööndjate esindajad ning tööandjatele soovitus esitada oma ettepanekud.
Millises järjekorras arestimise akte täita?
Töötasu arestimise akte täidetakse saabumise järjekorras. Akti, mis jõudis esimesena tööandja e-postkasti, tuleb täita esimesena. Kui üks täitur saadab sama kirjaga näiteks kolm arestimise akti, siis tekib tõepoolest küsimus, milline neist see kõige esimene on. Tuleb alustada ühe täitmist või hilisemate segaduste vältimiseks saata täiturile täpsustav e-kiri küsimusega, millisest aktist tuleks alustada.
Elatise nõue läheb automaatselt teistest nõuetest ettepoole ning kõigepealt tuleb täita elatise nõuet.
Praktikas on väga levinud olukorrad, kus isikul on täitmisel mitme lapse elatise nõuded. Lisaks võivad need erinevad nõuded olla täitmisel ka erinevate täiturite juures. Sellisel juhul tuleb neid akte täita korraga ja võrdselt. See tähendab, et tuleb välja arvestada arestitav summa, see jagada laste arvuga ning vastav summa kanda iga nõude rahuldamiseks.
Milline summa tuleb arestida?
Tööandja jaoks on kindlasti kõige tähtsam küsimus, mis summat on vaja arestida. Kuni 2008. aastani oli see lihtne – lühidalt kõik, mis ületas miinimumpalka, kuulus arestimisele. Laste eest oli lisavabastus ka siis ette nähtud.
Täna tuleb arvestada Statistikaameti poolt möödunud aasta andmete alusel arvutatud arvestusliku elatusmiinimumi summaga ja absoluutselt mittearestitava osaga. Lisaks võib arestida töötasu alammäärast kuni 20%, kui muul viisil ei saa nõudeid rahuldatud. Tegemist on päris keerulise matemaatika ülesandega.
Viimased uudised
Eesti töötus on üsna suur: 8 protsenti ehk kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi
Hetkel kuum
Turuanalüüs konkurentide tasusüsteemidest on suureks abiks
Tagasi Palgauudised esilehele