Advokaat: töökiusamise ja ahistamise uurimine “Tööandjal soovitan kasutada seda juhendit”
Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.
Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa. Foto: Sorainen
Uurimine selles osas, mis töökeskkonnas juhtus ja kes selle eest vastutab, on äärmiselt oluline. Aga seda, milline uurimisprotsess täpselt välja peaks nägema, seadusandlus paraku ei ütle ehk suuresti on tööandja enda kujundada.
Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.
Praegusel ajal on töötajad väga varmad igasugust tööandja tegevust töökiusuks liigitama, selle tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema ja töökiusu tuvastamise ning hüvitise nõuetega töövaidlusorganisse pöörduma.
Naise ja tütre emana tunnen rõõmu ja uhkust, et oleme aastakümnetega jõudnud nii kaugele, et ka meil naistena on (üsna) võrdsed võimalused töö ja karjääri tegemiseks ning nagu endine president Arnold Rüütel ütles: „Inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia“. Nii on. Siis aga satun jälle mingeid juhtumeid lugema, mis millegipärast toimuvad üldjuhul ainult naistega ja tahaks appi karjuda.
Eesti õigusruumis on need reeglid olemas juba praegu, ent rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimisega näitab Eesti riik ka rahvusvahelisel tasemel selgelt välja, et ahistamine ja vägivald ei ole Eestis aktsepteeritav ning et meil tuleb teha selle nimel veel üksjagu tööd.