Palgavaikuse murdmine. “Palgast rääkimine ei ole ebaviisakas. See on vajalik”
„Mis tööd sa teed ja kui palju sa teenid?“ – see on küsimus, mida järjest sagedamini esitan. Mitte juhina töövestlusel ega sõbraga kohvitassi taga, vaid mikrofoniga otse tänaval, võõrale inimesele. Üllataval kombel ei jää ma vastuseta.
Aga kui palk on meie kõikide teema moel või teisel, siis miks me sellest nii harva avatult räägime? Millal saab palgast loomulik osa töövestlusest, töökaaslaste vahelisest suhtlusest, juhtide avatustest? Kas me liigume selle poole või peitume endiselt vaikimise taha?
Ebakindlus Eesti majanduses ja kriisid panevad meid muu hulgas tegema ka oma palga inventuuri. Vaatame, kuidas selles olukorras oma väärtust tööandjale tõestada ja palgatõusu küsida.
Kui keskastmejuhtidele ja tippspetsialistidele pakutav palk kerkis tänavu esimeses kvartalis tervelt 18,3%, siis palgapakkumiste kasv aeglustus märgatavalt muudel kontoritöödel, selgus tööportaali CVKeskus.ee kokkuvõttest.
Uuringud näitavad, et juhtimise stiil mõjutab otseselt seda, kui õiglasena tajuvad töötajad tasustamist ja kui motiveeritud nad on. Näiteks leiti ühes uuringus, et kaasava juhtimisstiili korral oli tööga rahulolu 30% kõrgem kui autoritaarse stiili puhul, ütleb juht ja koolitaja Kaido Pajumaa.
Töö- ja käsundussuhe on enam levinud viisid teenuse osutamiseks ja töö tegemiseks ning tasub teada, et need on sisult erinevad õigussuhted ning seetõttu on ka lepingud erinevad.