OÜtamine ja tööjõumaksudega nihverdamine: seadust hakkas rikkuma uus ärivaldkond
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Ehitussektor on üks valdkondadest, mis on alati tööjõumaksude poolest luubi all
Foto: Liis Treimann
Viimasel ajal on avalikkuse ette tulnud tavapärasest rohkem suure kaliibriga, kahtluse järgi üle miljoni euro ulatuvad tööjõumaksude tasumisest hoidumise juhtumeid. Näiteks jõudis kohtusse Eesti Metsameistri süüasi, kahtlustused on esitatud Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboatsi ning ehitustehnika rendiga tegeleva ettevõtjaga seotud asjades.
Kaheldavate ärivõtete tõttu meedia hambusse jäänud metsa kokkuostja Eesti Metsameister ja selle juhid said süüdistuse enam kui 1,1 miljoni euro suuruse maksukohustuse varjamises.
Kuidas teha äri ilma maksuvaidlusteta? See on küsimus, millele otsime vastuseid ekspertide abiga, uurides, kuidas vältida levinumaid vigu maksude tasumisel.
Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Hambaravitöötajate palk jääb Eestis keskmiselt 3000 euro juurde, kuid mustvalgele kirjutatud andmed näitavad kätte kümneid hambaravikliinikuid, kus töötajate tasu jääb alla 1000 euro kuus.
Maksu- ja Tolliameti varimajanduse uuring näitas, et kombineeritud ümbrikupalga saamine on tõusuteel ehk osa palgast saadakse ametlikult ja osa mustalt, rääkis Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi.