Töökeskkond mõjutab alati nii töötaja vaimset kui ka füüsilist tervist. Kui müra, kemikaale või masinaid on lihtne märgata ja hinnata, siis psühhosotsiaalsed ohutegurid jäävad sageli varju.
Need avalduvad töökorralduses, töösuhetes ja organisatsioonikultuuris – seal, kuidas töö on jaotatud, milline on juhtimistiil ning kui palju inimesel on võimalust puhata ja taastuda.
Nähtavad probleemid on vaid sümptom
Tööinspektsiooni kogemus näitab, et enim teadvustatud psühhosotsiaalsed riskid on töökiusamine ja ebavõrdne kohtlemine. Need on ka peamised põhjused, miks töötajad Tööinspektsiooni poole pöörduvad.
Sageli on aga tegu vaid nähtava osaga probleemist – kiusamist ja pingeid soosib enamasti hoopis halvasti korraldatud töökeskkond.
Näiteks:
- monotoonne töö vähese vaheldusega kurnab ja tekitab pingeid,
- pikaajaline üksinda töötamine suurendab isoleeritust
- puudulik töökorraldus võib soodustada pingete kuhjumist, mis lõpuks avalduvad konfliktide või kiusamisena.
Monotoonne töö vähese vaheldusega kurnab ja tekitab pingeid. Pikaajaline üksinda töötamine suurendab isoleeritust. Kui töökorraldus on ebaselge või ebaõiglane, hakkavad pinged kuhjuma ja võivad lõpuks avalduda konfliktide või kiusamisena.
Vigased lepingud või kokkulepped võivad viia kurnavate ja kulukate töövaidlusteni. Seda on võimalik ennetada!
Konverents
“Energiapäev. Tööõiguse ERI: reeglid versus päris elu” on praktiline päev neile, kel pole aega juurat õppida, aga töö nõuab tööõigusega sina peal olemist.
Haara oma kolleeg kaasa ja saad kolmelt tööõiguse advokaadilt väärt nõuandeid, et õppida teiste vigadest ja ennetada enda omi! Soodushinnaga pileti saad
SIIT.Küsimused, mis aitavad põhjusi tuvastada
Psühhosotsiaalsete riskide hindamine ei tähenda ainult küsimustiku täitmist, vaid nõuab mõtestatud vaatlust ja analüüsi – tuleb aru saada, kust probleemid alguse saavad.