“Töökius algab väikestest asjadest”. 3 küsimust probleemide tuvastamiseks

Aina enam pöördutakse töövaidluskomisjoni juhtumitega, kus vaidlustes on läbivad sõnad töökiusamine ja diskrimineerimine.

Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.

Töökiusamise määratlus on meil Eestis kujunenud välja kohtupraktikast, kuid kehtiv seadus seda ei toeta, sest töökiusamise täpset definitsiooni seaduses ei ole, nendib Sorainen advokaadibüroo töövaidluse ekspert Kadri Härginen.

Praegusel ajal on töötajad väga varmad igasugust tööandja tegevust töökiusuks liigitama, selle tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema ja töökiusu tuvastamise ning hüvitise nõuetega töövaidlusorganisse pöörduma.

Lihtne on öelda, et tööandja peab tagama meeldiva töökeskkonna, samas hindame töökohta tihti heaks või halvaks just kolleegide pärast. Töösuhe on aga ju kahepoolne – vastastikuste õiguste, kohustuste ja ka vastutusega. Kuidas jagada vastutust töökeskkonna eest ja aidata töötajatel vastutust võtta, arutavad Tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu, Alexela personalijuht Katrin Püks ja tööõiguse ekspert Heli Raidve.