Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% ja absoluutses vaesuses 3,3% Eesti elanikkonnast, teatas statistikaamet. Eelneva aastaga võrreldes suhteline vaesus langes ning absoluutne vaesus kasvas.
Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
Välisriiki tööle minek mõjutab otseselt ka Eestist makstava pensioni suurust, seega on teadlikult tegutsedes seda võimalik kompenseerida. Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik selgitab olulisi nüansse, mida välismaal karjääri tehes võtta arvesse pensioni planeerimisel.
Riik maksab igal sügisel koos oktoobrikuu pensioniga üksi elava pensionäri toetust 200 eurot. Sotsiaalkindlustusameti toetuste valdkonna juht Katrin Välling selgitab, kellel on õigus seda toetust saada, kuidas toetust makstakse ja mida peaksid pensionärid veel teadma.
Pensionisüsteemi suurimaks probleemiks on liiga väike kogumismäär ja tööandjapensioni puudumine, leiab peagi finantsinspektsiooni nõukogu liikme saav ning LHV varahalduse endine juht Joel Kukemelk.
Kui Šveitsi ja Taani pensionärid naudivad pensionipõlve, siis Eestis peab eakatest üle poole rahapuudusel edasi töötama. Eurostati andmetel on Eesti näitaja EL-is paraku kõige kõrgem.
Noortest panustavad oma pensionipõlve kindlustamisel eelkõige kogumispensionile ja investeerimisele ning loodavad vähem riiklikule pensionile, selgub finantskindlustunde uuringust.