Koondamise vaidlused. "Need on tööandjate 6 peamist prohmakat“
Koondamisega seotud töövaidlustega on tööandjad välja maksnud pea 1,3 miljonit eurot 2025. aastal, selgub tööinspektsiooni aastaraamatust. Selle summa taga on tööandjate peamised eksimused seoses koondamistega, millega töötajad ei ole nõustunud ning on töövaidluskomisjonis vaidlustanud.
Loe AI kokkuvõtet
Töölepingu ülesütlemise aluseks ei ole töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine või muul juhul töö lõppemine. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Seotud lood
Tööõiguses ei ole tähtajalise töölepingu lõpetamisest ette teatamise korda sätestatud, pooled saavad sellist töövaidlust klaarida vaid kohtus.
Pea kõigisse avaldustesse, mis töötajad on esitanud töövaidluskomisjonile, on pikitud nõue moraalse kahju hüvitamiseks, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor komisjoni juhatajate hinnangut.
Ämbrid töösuhte lõpetamisel
Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu, tõi hiljutisest töövaidlusest näite Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Sellest, kuidas koondamine kujunes positiivseks töötajakogemuseks, rääkis äsjasel Personalitöö aastakonverentsil Eesti Töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm. “Töötukassa nõukogu otsus tegevuskulude vähendamiseks tähendas meile kollektiivset koondamist”.
Hiljutised avalikud lood näitavad, et konfliktid ei teki sageli mitte lapsepuhkuse ajal, vaid vahetult pärast tööle naasmist. Millised tööandja sammud on seaduslikud, millised mitte ja miks vaikimine võib viia vaidluseni?
Enimloetud
2
Kasuta ära hambaravi ja massaaži hüvitamise võimalus!
3
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Palgauudised esilehele